Juht, märka ennast.
Mida tähendab juhtida särades?
Teamiliikmete arengu toetamist, nende tugevuste märkamist, tagasiside andmist, tõelist ärakuulamist, kaasamõtlemist, inspireerimist, motiveerimist, isiklikku lähenemist, eeskujuks olemist, vastutuse võtmist, autentsust, lugupidavat piiride seadmist. Ise seejuures rõõmu tundmist, võimaluste märkamist, arenemist, oma tegevuse väärtuse mõistmist. Enamasti kõike seda korraga ja veel palju, palju muud. Hoolimata sellest, mida täpselt tähendab juhtimissära sinu jaoks, üks on kindel – selleks, et juhtida särades, tuleb enda eest hoolt kanda. Hoolitseda, et sära vaikselt ei tuhmuks ega ereda leegiga tuhaks põleks.
Tuhmumine reeglina ei toimu järsku – ühel päeval oled särav ja siis järgmisel täielikult ära põlenud. Küll aga võib see juhtuda märkamatult. Olles juba pikemat aega väsinud, aga end ikka tagant sundinud, sest neid, kes sinust sõltuvad, on palju ja tegemist veel rohkem. Teemade puhul, mis ei ole leidnud lahendust ja hoiavad taustal vaikselt, ent järjepidevalt ärevust, tüdimust, võimetust. Päevad, mis on hommikust õhtuni sekundipealt ära planeeritud ja sellegipoolest tuleb leida aega ootamatustega tegelemiseks ja kriiside lahendamiseks.
Oma meeskonna puhul võtab tark juht arvesse inimlikkust– kõik eksivad mõnikord, kõik väsivad, on tujukad, tüdinevad, vajavad tunnustust ja märkamist, motivatsioonisüsti, kui tegutsemistahe langeb. Kui sageli aga võtad arvesse, et kõike seda, mida pakud teistele, vajad ka sina ise?
Võibolla keegi ei märka seda sulle pakkuda, sest sina oled juht ja tead neid asju. Võimalik, et mõtled ka ise – juhi rollis peaksin ma sellega toime tulema. Aga tegelikult, kas komöödianäitleja elu on lõputu nali, psühholoogil ei ole muresid ja arst ei jää iial haigeks? Ükskõik kui suure teadmiste kohvriga igapäevaselt ringi jalutame, vahel võib ikka juhtuda, et takerdume ja jääme olukordadesse, kus fookus suundub probleemile, mitte lahendusele. Andmine on muutunud suuremaks kui vastuvõtmine. Kui see jääb pikalt tähelepanuta, saabub koht, kus ollakse end teisele sooja andmiseks maani maha põletanud ja külmas istuvad edaspidi ka kõik need, kes on harjunud sinult sooja saama.
Kuidas siis hoida või taasavastada enda sära, teadvustada väärtuslikkust, panuse olulisust, isegi kui keegi teine seda tükk aega märganud või välja toonud pole? Kuidas tegutseda heas seisundis olles ja oma tegemistest rõõmu tundes? Üheks lihtsaks võluvõtmeks on märkamine, oskus võtta väike paus, et iseend tähele panna. Mis minuga tegelikult toimub? Millises seisundis olen valdavalt olnud? Mida mul hetkel vaja on? Märgates, et seisund ei ole värske ega toetav, saad pakkuda endale KOHE vajalikku toetust. Üks soe vestlus kolleegiga, mil palud end päriselt ära kuulata. 5-minutiline jalutuskäik värskes õhus. 10-sekundiline tähelepanu harjutus. Küsimus, mis aitab ühenduda väärtustega – mida olulist minu tegevus/olemasolu loob?