Tunnustamiskultuur – kellele ja milleks?

Küsides, milliseid arengukohti oma tiimis näete, tuuakse pea alati välja, et infovahetuse ja omavahelise suhtlemise kvaliteet võiks parem olla. Suhtlemiskvaliteedi sisu tähendus ja muutuste koha vajadus võib erineda – kuulamisoskusest, olulise ja ebaolulise eristamiseni. Spetsiifilisest tähendusest sõltumata on suhtlemine, suhtumine ja infovahetus teemad, mille parandamise soovist julgetakse avalikult rääkida.

Kui aga küsida, kuidas teie meeskonnas lood tunnustamisega ja enda rolli väärtuse tajumisega, saabub nii mõnigi kord hetkeks vaikus. Kas on sobiv välja öelda, et jah mina vajaksin küll rohkem tagasisidet, sooviksin kiitust, märkamist, äramärkimist? Teeme kõik oma tööd, saame töötasu, ülesanded on teada, eesmärke täidame (mõnikord ka mitte ja siis saame küll tagasisidet, et nii ei lähe mitte) ja kõik justkui on olemas.

Tegelikult soovime kõik olla märgatud ja teada, et meie olemasolu tiimis on väärtuslik. Väärtuslikud on just meie poolt ära tehtud ülesanded ja väärtuslik on see, mida me inimesena meeskonnale lisame.

Läbipõlemise tekke üheks põhjuseks on olukord, kus inimene teeb pühendunult oma tööd ja mitte keegi ei märka ega tunnusta tehtut. Ei anna tagasisidet, kuidas sa oma tööülesannetega hakkama saad, milline meeskonnaliige oled ja oled sa selles meeskonnas üldse vajalik.

Kõike saab teha mitu moodi- rõõmuga, kirega, pühendunult. Või siis tüdinenult, lihtsalt asju ära tehes. Jäädes oma kirega tehtud tegemiste osas teiste poolt märkamatuks, saavad kirg, entusiasm ning algatussoov oluliselt kiiremini otsa kui tugeva tunnustamis- ja tagasiside kultuuriga tiimides. Tunnustus annab märku, et oleme hinnatud ja vajalikud. See annab meile sõnumi, et jätka samas vaimus, see on meile väga oluline!

Positiivse märkamine ja väljatoomine ei peaks olema ainult tänusõna või – sündmus korra aastas, kvartalis või suure projekti lõppedes. Selleks, et tunnustamiskultuur mõjutaks inimeste igapäevast tööelu, sisekliimat ja suhteid, on oluline, et suurepärast tegutsemist või suhtumist märgatakse ja tunnustatakse jooksvalt, pidevalt. Mis ei tähenda loomulikult iga pisiasja välja toomist või kunstlikult märkamiste tekitamist. Välja tuua tasub neid suundi, mida oma tiimis süvendada ja suurendada soovime. Kiirus, täpsus, heasoovlikkus, tähelepanelikkus, paindlikkus - midagi sellist, mis meeskonnale oluline on.

Kuidas siis tunnustamist rohkem oma tiimi igapäeva tuua?
1) Alustuseks harjutades end märkama, millal ja kus meeskonnaliikmete suhtumine või tegutsemine on eriti väärtust loov, edasiviiv, toetav jne.

2) Seejärel harjutades tänusõnu ning positiivseid märkamisi välja ütlema. Rõõmustades siiralt teiste edusammude üle.

Selline märkamine ja väärtustamine ei peaks jääma üksnes juhtide hooleks, vaid kuuluma kogu tiimi omavahelise suhtlemiskultuuri hulka, sest üksteise üle ja üksteisega koos rõõmustamine muudab suhete kvaliteeti ja aitab säilitada motivatsiooni.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee.