Suhtlemine tähelepanupuuduse ajastul

Suhtlemine on alati olnud kunst, mille käänakuid ja kurve saab õppida sujuvamalt läbima. Lisaks mõistmisvälja erinevustele on ühe suurima suhtlemistakistusena kerkinud tähelepanuvõime vähenemine. Millest on see tingitud?

Infotulv on tekitanud vajaduse endale kaitsvad filtrid peale sättida ning pidev ülekoormus vähendanud võimekust keskenduda, aktiivselt kaasa mõelda ja süveneda. Ühe arengukohana tuuakse pea igas ettevõttes välja, et omavaheline infovahetus võiks oluliselt tõhusam olla. Tavaliselt tekib palju arusaamatusi ja probleeme, kuna adressaat ei ole vajalikku infot kätte saanud. Jah, osales koosolekul, sai kirja või sõnumi, mille mõte aga kohale ei jõudnud.

Mida siis teha, kui hajus tegutsemine ja tähelepanu vähenemine on võtnud hiiglase mõõtmed? Sõnumi edastajana tegutseda veidi teadlikumalt, jälgida lihtsaid kasulikke tehnikaid ja veenduda, et edastatud info jõudis saajani vajalikult kujul. Tõsi, see nõuab esialgu lisaaega ja -pingutust. Ajasääst saabub aga siis, kui infosulgude ja arusaamatuste tõttu tekkinud probleemide korrigeerimise vajadus väheneb.

Infovahetuse tõhusust parandavad mõned lihtsad võtted, mida tähelepanu püüdmiseks ja kohal hoidmiseks rakendada. Näiteks – esita küsimusi! Küsimused äratavad tähelepanu ja panevad mõtted soovitud suunas aktiivselt liikuma. Koosolekutel toetab osalejate teemaga kaasas hoidmist umbes iga kümne minuti tagant esitatud küsimus. E-kirja saates kirjale küsimuse lisamine, millele ootad vastust. Saamata vastus annab märku, et kirja ei ole tõenäoliselt üldse või piisava tähelepanuga loetud. Kolleegiga arutelu alusta küsimusega, kuidas mingit olukorda lahendada jne.

Postitus on ilmunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas „Teataja“